Inimväärikus ja vastastikune austus

Eesti väärtustab vastutustunnet – see on oluline eeldus, et täita majanduskasvuks, vaesuse kaotamiseks ja keskkonna säilitamiseks hädavajalikud kestliku arengu eesmärgid.

Eesti on pühendunud kestliku arengu eesmärkide täitmisele, sest me peame neid tõhusaks vahendiks kestliku majanduskasvu, kaitstud keskkonna, inimarengu, õigluse, rahu ja julgeoleku saavutamisel. Eesti võtab oma kohustusi tõsiselt ja oli üks esimesi riike, mis esitas 2016. aastal toimunud kõrgetasemelisel ÜRO poliitikafoorumil kestliku arengu eesmärkide vabatahtliku riikliku hindamise tulemused.

Eestil on kestliku arengu edendamise alal märkimisväärseid kogemusi. Juba 1995. aastal võtsime vastu säästva arengu seaduse, mis pani aluse kestlikule arengule ja pikaajalistele riiklikele plaanidele. Riigikogu võttis vastu säästva arengu riikliku strateegia, milles seati eesmärgid kultuuri, majanduse, ühiskonna ja keskkonna vallas. 1996. aastal moodustati Eesti säästva arengu komisjon. Lähtudes ÜRO kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ja ülemaailmsetest suundumustest, alustas komisjon 2016. aastal Eesti säästva arengu strateegia analüüsi.

Eesti usub, et nende teemadega tegelemisel peitub suur potentsiaal IKT-s ja see võib aidata kaasa kõigi 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamisele. Eesti on valmis edendama uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mis aitaksid täita kestliku arengu eesmärke. E-lahenduste kasutuselevõtu teerajajana on Eesti tõestanud, et IKT uuenduslik kasutamine soodustab majandusarengut, head valitsemistava, läbipaistvust, ressursitõhusust ja inimarengut. Seetõttu oleme veendunud, et kestliku arengu eesmärkide täitmisel tuleks kasutada teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eeliseid.

Selleks, et täita kogu maailmas kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, on vaja solidaarsust. Rahvusvahelise kogukonna vastutustundliku liikmena toetab Eesti kindlalt teisi riike. Aastate jooksul oleme järkjärgult suurendanud ametliku arenguabi mahtu. Veel hiljuti sai Eesti ise arenguabi. Eesti uus viieaastane arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava põhineb sellistel rahvusvahelistel arengukoostöö lepingutel nagu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, Addis Abeba tegevuskava ning Euroopa Liidu arengupoliitika valdkonna otsused ja suunised.

Meie arengukoostöö keskendub demokraatia toetamisele, rahu ja stabiilsuse edendamisele, heade valitsemistavade tutvustamisele, inimõiguste tagamisele, naiste ja laste elu parandamisele ning majanduskasvu soodustamisele. Oleme aidanud kaasa ka hariduse kvaliteedi tõstmisele, tervishoiu arendamisele ja kliimaküsimuste lahendamisele. Rahvusvahelise kliimakoostöö rahastamiseks panustab Eesti 4 miljonit eurot.

Eesti toetab ka IKT ulatuslikumat kasutuselevõttu ning oleme enam kui 60 riigis viinud läbi projekte e-valitsuse lahenduste tutvustamiseks. Näiteks rahastasime projekti, mille eesmärk on pakkuda ja parandada satelliitinternetiühendust Vaikse ookeani kaugete ja haavatavate piirkondade väikestes arenevates saareriikides. 2017. aasta mais korraldas Eesti e-Riigi Akadeemia koos Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega Tallinnas e-valitsemise konverentsi, kus oli üle 400 osaleja enam kui 110 riigist, sh 10 infotehnoloogiaministrit Aafrika ja Kariibi mere riikidest.

Rahvusvahelised organisatsioonid on asendamatud vaesuse vähendamiseks, stabiilsuse kindlustamiseks ja inimõiguste kaitse järelevalveks. Eesti toetab vabatahtlike maksete kaudu regulaarselt mitmeid ÜRO agentuure, näiteks ÜRO Arenguprogrammi (UNDP), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit (UNHCR), ÜRO humanitaarasjade koordineerimise ametit (OCHA), ÜRO Lastefondi (UNICEF), ÜRO vabatahtlikku fondi põlisrahvaste toetamiseks ja ÜRO vabatahtlikku fondi rahvusvahelise maailma põlisrahvaste aastakümne toetamiseks.