Konfliktide ennetamine

Eesti rõhutab, et ÜRO süsteemis on vaja pöörata suuremat tähelepanu ja eraldada rohkem vahendeid konfliktide ennetamisele, ning teeb tööd selle nimel, et Julgeolekunõukogu selleks suuremaid pingutusi teeks.

ÜRO eelarves on konfliktide lahendamiseks, rahuvalveks ja kriisiohjeks nähtud igal aastal ette ligi 9 miljardit dollarit. Konfliktide ennetamiseks eraldi eelarverida olemas ei ole, kuigi konfliktide ennetamine on palju kulutõhusam kui nende tagajärgedega tegelemine.

Konkreetse eelarverea puudumine ei tähenda siiski, et selles valdkonnas ei ole midagi ära tehtud ega saavutatud. Konfliktide ennetamist toetab kaudselt või otseselt mitu ÜRO algatust. Näiteks on konfliktide ennetamine oluline osa UNDP ja paljude teiste ÜRO organite tööst. Soovime siiski rõhutada, et on võimalik teha suuremaid ja konkreetsemaid pingutusi ning toetada neid ka piisava rahastamisega.

Hiljuti Julgeolekunõukogus toimunud avalikul arutelul esitas peasekretär Guterres oma nägemuse konfliktide lahendamisest ja rahu kindlustamisest. Eesti toetab täielikult peasekretäri püüdlusi, et ÜRO suudaks varakult ja tõhusamalt rakendada meetmeid, millega hoitaks konfliktid ära enne nende puhkemist. Samuti on meie hinnangul omavahel seotud ÜRO rahu- ja julgeolekustruktuuri reform ning ÜRO arengusüsteemi reform. ÜRO peab täitma oma peamisi ülesandeid tõhusamalt ja sidusamalt.

ÜRO rahualase tegevuse kolmes hiljutises hindamises tõdeti, et vastavalt ÜRO põhikirjale tuleb konfliktide ennetamine seada kiiremas korras ÜRO töö keskmesse. Põhikirjas on selleks ette nähtud ka võimalused, kuid neid ei kasutata täiel määral.

Enam kui kolm aastat tagasi kiideti heaks kestliku arengu tegevuskava 2030, mis on tõeliselt murranguline: tegevuskava 2030 eesmärgid on omavahel seotud ja hõlmavad kõiki arengu aspekte, samuti pööratakse tähelepanu konfliktide algpõhjustele. Kestliku arengu eesmärgid ühendavad kõiki ÜRO peamisi sambaid ning nende täitmine on võimas vahend konfliktide ennetamiseks ja rahu kaitsmiseks. Nii rahu säilitamise tegevuskavas kui ka kestliku arengu tegevuskavas 2030 tõdetakse, et areng, rahu ja julgeolek ning inimõigused sõltuvad üksteisest ja aitavad üksteist vastastikku kindlustada.

Eesti peab konfliktide ennetamise kõige olulisemaks osaks head valitsemistava ja õigusriiki. Poliitiline tõrjutus on üks sagedasemaid põhjusi, mis viib vägivaldsete konfliktideni, ning seega on läbipaistvad, kaasavad ja aruandekohustuslikud institutsioonid rahu saavutamisel otsustava tähtsusega.

Usaldusväärsete institutsioonide loomine on ülimalt oluline ümberkorraldustes, mille peavad läbi tegema konfliktialtid või konfliktidest väljuvad riigid arengu, stabiilsuse ja rahu soodustamiseks.

Eesti on ühtlasi seisukohal, et investeerides soolisse võrdõiguslikkusse ja naiste võimestamisse aitame sellega saavutada võrdõiguslikud, õiglased ja edumeelsed ühiskonnad.

Eesti osales 2016. aastal ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) asepresidendina aruteludes rahukindlustamise komisjoniga, et leida võimalusi kahe nimetatud ÜRO kehandi koostöö tugevdamiseks. 2017. aastal sai Eesti rahukindlustamise komisjoni liikmeks ja me loodame anda oma panuse selleks, et rahu säilitamise tegevuskava viiks käegakatsutavate edusammudeni. 2017. aastal andis Eesti rahukindlustamise komisjoni liikmena oma panuse selleks, et rahu säilitamise tegevuskava viiks käegakatsutavate edusammudeni

Soovime teha koostööd kõigi meiega sarnaselt mõtlevate riikidega, et saavutada konfliktide ennetamisel ja rahumeelsete lahenduste leidmisel poliitiline üksmeel.