Eesti ÜRO-s

Eesti jaoks on oluline olla ÜRO töös aktiivne ja usaldusväärne partner. Eesti toetab ÜRO kui ainsa universaalse ning legitiimse ülemaailmse arengukoostöösüsteemi toimimist, mille kaudu on võimalik suunata arenguprotsesse maailma vähem arenenud piirkondades.

Eesti on osalenud aktiivselt ÜRO 2. komitee töös, olles 72. istungjärgu raames selle president ning 73. istungjärgu raames komitee raportöör ning ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) töös, olles viimase liige aastatel 2015–2017 ja asepresident aastatel 2015–2016. Samuti osales Eesti aastatel 2014–2015 ÜRO kestliku arengu rahastamise töörühmas. Humanitaarabi valdkonnas on Eesti keskendunud hea humanitaardoonorluse edendamisele ja on OCHA doonorite toetusrühma liige. Koos EL liikmesriikidega, osaleb Eesti arengukoostöö ja humanitaarvaldkonna resolutsioonide läbirääkimistel ning on aktiivne naiste võrdsete õiguste ja võimestamise, inimõiguste ning IKT arengukoostöö eestkõneleja.

Eesti on aastaid panustanud tegevustoetustega ÜRO fondidesse ja arenguprogrammidesse. Lisaks sellele toetab Eesti mitmeid ÜRO fondide ja programmide arengukoostöö ja humanitaarabi projekte sihtriikides. Selleks, et tagada tegevuste tõhusus ning saada parim ülevaade vahendite kasutamisest ja tulemustest, osaleb Eesti ÜRO tegevnõukogudes, arendades välja organisatsioonidele strateegilisi eesmärke. Eesti oli 2016. aastal ÜRO Lastefondi (UNICEF) president ning on olnud kahel korral (2012. ja 2015. aastal) fondi asepresident.

2015 aasta lepiti kokku ÜRO kestliku arengu eesmärgid (SDG-d). Läbirääkimistel keskendus Eesti kahele laiemale teemavaldkonnale, milleks olid sooline võrdõiguslikkus ning õigusriiklus kui kestliku arengu tagamise eeldus. Arengukoostöös tegelevad ÜRO ja liikmesriigid kestliku arengu põhimõtete elluviimisega, eesmärkide seire ja ülevaatamisega. Keskne roll üleilmse kestliku arengu seires on ECOSOCil, mis korraldab iga-aastast kõrgetasemelist poliitilist foorumit (HLPF). HLPFil antakse nii üksikuid riike käsitlevaid kui ka temaatilisi regulaarseid ülevaateid kestliku arengu eesmärkide elluviimise kohta. Ülevaated on vabatahtlikud. Eesti esitas oma kestliku arengu eesmärkide olukorda kirjeldava ülevaate ühena esimestest riikidest 2016. aastal.

Eesti on teinud vabatahtlikke annetusi arengukoostöö ja humanitaarabi toetamiseks näiteks Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC), ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroole (OCHA), ÜRO Lastefondile (UNICEF), ÜRO Naised (UN Women), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR), ÜRO Rahvastikufondile (UNFPA), ÜRO Arenguprogrammile (UNDP), Maailma Toiduprogrammile (WFP) ja ÜRO Põlisrahvaste Foorumile. Lisaks sellele on sihtotstarbeliselt toetatud allorganisatsioonide temaatilisi programme.

Suurematest ettevõtmistest on hetkel rakendamisel Eesti-UNDP koostööprojekt (november 2018- 30. juuni 2020), mille eesmärgiks on digi-lahenduste abil toetada riikide kestlikku ja kaasavat arengut. Koostöö põhineb Eesti e-riigi kogemustel, mis aitas suures osas kaasa Eesti muutumisele arenguabi saavast riigist doonorriigiks. Projektis on oluline riikidevaheline kogemuste vahetus ja koostöö, mis panustavad arengumaade suutlikkuse suurendamisesse läbi digitaalsete strateegiate rakendamise.

Loe lähemalt Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavast Välisministeeriumi veebilehelt.