Eesti ÜRO-s

ÜROl on kuus põhiorganit:

• Peaassamblee,
• Julgeolekunõukogu,
• Majandus- ja Sotsiaalnõukogu,
• Rahvusvaheline Kohus,
• Sekretariaat ja
• Hooldusnõukogu.

Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn “ÜRO organisatsioonide perekond”), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ning inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud.

ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks:

• Maailma Tervishoiuorganisatsioon(WHO),
• Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), 
• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF),
• Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – IBRD) ja
• ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO).

ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada:

• ÜRO Lastefondi (UNICEF) ja
• ÜRO Arenguprogrammi (UNDP).

Peaassamblee (General Assembly)

Peaassambleel (PA) on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani, kuid vajadusel võidakse korraldada ka PA erakorralisi istungjärke. Kuigi PA otsused ei ole kohustustava iseloomuga, on neil ometi rahvusvahelistes küsimustes tugev kaal. Olulistes küsimustes (rahu ja julgeolek, liikmete vastuvõtt ja väljaheitmine, eelarve) võtab PA otsused vastu kahe kolmandikulise häälteenamusega, muudel juhtudel piisab lihthäälteenamusest.

Peaassamblee tööd aitavad koordineerida kuus põhikomiteed:

• Esimene komitee – desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek
• Teine komitee – majandus ja rahandus
• Kolmas komitee – sotsiaalsed, humanitaar- ja kultuurilised küsimused
• Neljas komitee – poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine
• Viies komitee – administratiiv- ja eelarveküsimused
• Kuues komitee – õigusküsimused

Julgeolekunõukogu (Security Council)

ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus.

ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele – jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks; kui JN leiab, et valitseb oht rahule, on toimunud rahu rikkumine või agressioon, võib JN kasutada ka vastavalt ÜRO põhikirja artiklile VII mittesõjalisi (majanduslikke, poliitilisi) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Mittesõjaliste meetmete hulka kuuluvad näiteks osaline või täielik majandussuhete katkestamine, diplomaatiliste suhete katkestamine ja sanktsioonide kehtestamine. Kui JN peab neid meetmeid ebapiisavaks või need on osutunud mitteküllaldaseks, võib nõukogu kasutada sõjalist jõudu. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks on JNil ka mandaat rahuvalvemissioonide loomiseks.

• ÜRO rahuvalvest lähemalt

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council)

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. ECOSOCi ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust. Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab soovitusi, valmistab ette konventsioone ning korraldab rahvusvahelisi konverentse. Sellesse kuulub 54 riiki, kes valitakse Peaassamblee poolt ECOSOCi kolmeks aastaks. Eesti oli ECOSOCi liige aastatel 2015-2017 ning eelnevalt aastatel 2009-2011.

Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice)

ÜRO peamine õigusorgan, Hollandis Haagis asuv Rahvusvaheline Kohus koosneb 15 kohtunikust, seejuures ei tohi kohtusse kuuluda ühestki riigist üle ühe kohtuniku. Kohtunikud valib ametisse Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovituse alusel. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi (juhul, kui riigid on kohtule selleks nõusoleku andnud) ja annab vajadusel nõuandvaid arvamusi nii ÜROle kui ka ÜRO agentuuridele.

Rahvusvahelisse Kohtusse saavad pöörduda vaid riigid. Riikidel on õigus keelduda aktsepteerimast kohtu jurisdiktsiooni (välja arvatud juhul, kui selline kohustus on määratletud rahvusvahelise lepinguga), kuid sellega nõustununa on riikidel kohustus järgida antud küsimuses kohtu otsuseid. Tänu kohtu positsioonile rahvusvahelises süsteemis moodustavad kohtu lahendid rahvusvahelise õiguse olulise osa.

Sekretariaat (Secretariat)

Sekretariaat tegeleb ÜRO tegevuse igapäevase korraldamisega ning seda juhib ÜRO peasekretär, kes valitakse Julgeolekunõukogu ettepanekul Peaassambleel viieks aastaks. Sekretariaadi ülesannete hulka kuulub muuhulgas rahuvalveoperatsioonide haldamine, rahvusvaheliste konverentside korraldus ning uurimuste läbiviimine maailma majandusliku ja sotsiaalse arengu ning inimõiguste vallas, samuti osutab Sekretariaat tõlketeenust ja levitab ÜROd puudutavat teavet.

Hooldusnõukogu (Trusteeship Council)

ÜRO põhikirjas määratleti Hooldusnõukogu ülesandena jälgida ÜRO hooldussüsteemi (UN Trusteeship System) alla kuuluvate territooriumide haldamist. Praeguseks on kõik hooldusterritooriumid saavutanud omavalitsuse või iseseisvuse (viimasena iseseisvus 1. oktoobril 1994 Palau), seetõttu peatus Hooldusnõukogu tegevus 1994. aasta 1. novembril.