Eesti ÜRO-s Eesti ÜRO-s

Esimene aasta Julgeolekunõukogus

2020. aasta on diplomaatias olnud tavatu ja just sellel ebatavalisel aastal liitus Eesti esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukoguga. Valitud liikmena on Eesti kriisidiplomaatia keskmes, kus oleme hoidnud tähelepanu all rahvusvahelise õiguse rikkumised ning toetanud rahvusvahelist õigusemõistmist. Oleme toonud Julgeolekunõukogu lauale küberturvalisuse temaatika ning hoidnud meie regiooni julgeolekuküsimused maailma avalikkuse tähelepanu all. 

 Aasta numbrites

  • Eesti on kokku kutsunud 7 Julgeolekunõukogu mitteametlikku istungit, kuus neist video teel.
  • Kokku on meeskond sellel aastal osalenud 425 kohtumisel.
  • Kokku võeti vastu JNis sel aastal 58 resolutsiooni.
  • Julgeolekunõukogu rääkis ühiselt läbi 45 pressiavaldust.
  • Koos samameelsete riikidega oleme koostanud ja teinud 31 ühist pressiavaldust. Eestialalises esinduses ÜRO juures New Yorgis on kokku 22 inimest, keda toetab meeskond välisministeeriumi peamajas Tallinnas.

Peamised saavutused

Oleme suutnud tagada fookuse Euroopa julgeoleku küsimustel:

  • Kahel korral arutasime ametlikul istungil Valgevenes toimuvat ning andsime 4. septembril toimunud mitteametlikul istungil hääle Valgevene inimestele, kus keskenduti inimõiguste olukorrale Valgevenes ja kus üheks kõnelejaks oli Svjatlana Tsihhanovskaja. Istung oli edulugu ning sai ligi 50 000 vaatamist sotsiaalmeedias.
  • Korraldasime märtsis Krimmi-teemalise mitteametliku istungi ning tõstsime augustis päevakorda Venemaa Gruusia-vastase tegevuse, meenutades 12 aasta möödumist Venemaa agressiooni algusest Gruusias. Uue teemana lisandus novembris Mägi-Karabahh, mis õnnestus Julgeolekunõukogus tõstatada Euroopa riikidega kiiresti pärast olukorra eskaleerumist.

Olime suunaseadja virtuaalistungite ajastul:

  • Kohanesime kriisiga kiiresti ja seadsime virtuaalsete istungite korraldamisel uue standardi. Eesti eriürituste suurepärane tehniline tase on kinnistanud Eesti kui maailma ühe juhtiva digiriigi kuvandit. Samuti aitasime kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu töö läbipaistvuse suurendamisesse – sageli kutsusime oma istungitele terve ÜRO liikmesriikide pere ja kindlustasime istungite reaalajas ülekandmise ja salvestuste järelvaatamise.
  • Oleme aidanud kaasa ka Eesti ettevõtja edule – tänu meie abile võitis meie virtuaalistungite korralduspartner, Eesti ettevõte Global Virtual Solutions, ÜRO hanke ja on teinud koostööd ka teiste riikide esindustega ÜRO-s.

Oleme hoidnud Euroopa riikide tihedat koostööd Julgeolekunõukogus:

  • Belgia, Eesti, Prantsusmaa ja Saksamaa eesistumisi tunti Julgeolekunõukogus „Euroopa kevadena.“ Väga heaks viisiks sõnumite levitamiseks ja konfliktide osapoolteni jõudmiseks on olnud ka ühised pressiavaldused. Veebruaris, kui Eesti oli EL-i koostöö eestvedaja, tegid ELi riigid Julgeolekunõukogus rekordiliselt ühisavaldusi.

Oleme suurendanud teadlikkust uutest ohtudest, sealhulgas küberruumis:

  • Eesti seadis eesmärgiks Julgeolekunõukogu liikmete seas pidada arutelu küberturvalisuse üle, et luua ühist arusaama, et rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumis.
  • Märtsis tõstatas Eesti koos USA ja Ühendkuningriigiga Julgeolekunõukogu ametlikul kohtumisel Gruusia vastu 2019. aasta oktoobris sooritatud küberründed. See oli esimene kord Julgeolekunõukogu laua taga, kui konkreetseid küberründeid ametlikult arutati.
  • Olime teerajajad ka oma 22. mai mitteametliku istungiga: küberruumi stabiilsuse küsimust polnud Julgeolekunõukogu kunagi varem eraldi arutanud. Tugevalt jäi kõlama Eesti ja paljude teiste riikide veendumus, et küberruum ei erine muudest valdkondadest, kus rahvusvahelist õigust kohaldatakse.

Olulisemad istungid Eesti algatusel

Reede, 6. märts

Mitteametlik istung Krimmi inimõiguste olukorra teemal

Tegemist oli esimese ja 2020. aastal paraku ka viimase füüsiliselt toimunud kohtumisega New Yorgis, mida korraldas Eesti. Kohtumine tähistas kuue aasta möödumist Krimmi Autonoomse Vabariigi ajutise okupatsiooni algusest. Ürituse kaaskorraldajad olid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Ukraina. Ettekanded tegid ÜRO abipeasekretär inimõiguste küsimustes ja inimõiguste ülemvoliniku büroo New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris, Ukraina presidendi alaline esindaja Krimmis Anton Korõnevõtš, Krimmi tatarlaste Medžlisi esimees Refat Çubarov ning Krimmi Inimõigusrühmituse juht Olga Skrõpnõk. Sõna võtsid ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO liikmesriigid. Kohtumist juhtis välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu.

Reede, 8. mai

Kõrgetasemeline videoistung teemal „75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal: õppetunnid rahvusvaheliste kuritegude ennetamiseks tulevikus, Julgeolekunõukogul lasuv vastutus“

Kõrgetasemelise arutelu ja Eesti esimese eesistumise tähtsündmuse eesmärgiks oli meenutada 75 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust Euroopa territooriumil. Üritusel arutati sõjajärgse maailmakorralduse õppetunde, aga ka tuleviku proovikive. Arutelu all oli ka praegune julgeoleku olukord ja konfliktid Euroopas. Niinimetatud Arria-formaadi arutelu juhtis ja avakõnega esines välisminister Urmas Reinsalu. Peaesinejateks olid Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell, ÜRO poliitikavaldkonna asepeasekretär Rosemary DiCarlo ning Yale’i ülikooli professor Timothy Snyder. Kohtumisel osales ligikaudu 80 riiki, neist üle poolte ministri tasemel.

Reede, 22.mai

Mitteametlik videoistung teemal „Konfliktiennetus ja küberstabiilsus“

Kohtumisel keskenduti konfliktide ennetamisele ning stabiilse ja rahumeelse küberruumi kindlustamisele. Kohtumise eesmärk oli suurendada nii Julgeolekunõukogu liikmete kui ka ÜRO laiema liikmeskonna teadlikkust rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavatest küberohtudest ning riikide vastutustundlikku käitumist toetavatest ja reguleerivatest mehhanismidest ülemaailmsel, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Arutelu võimaldas riikidel jagada kogemusi selle kohta, kuidas on riigiti rakendatud rahvusvahelist õigust ja kübernorme küberruumis, millised regionaalsed koostöövormid on olnud edukad küberstabiilsuse tagamisel ning millised on vajakajäämised küberohtudega tegelemisel. Kohtumise avasõnad tegi peaminister Jüri Ratas. Peaesinejateks olid Izumi Nakamitsu, Singapuri küberturbeagentuuri juht David Koh ja Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse tehnoloogiapoliitika direktor James Lewis. Kokku osales üritusel ligikaudu 60 riiki ja organisatsiooni.

Kolmapäev, 27. mai

Kõrgetasemeline videoistung tsiviilisikute kaitsest relvakonfliktides

Kohtumise peamine eesmärk oli arutada iga-aastast peasekretäri raportit tsiviilisikute kaitse olukorrast relvastatud konfliktides. Eesti prioriteetidest lähtuvalt keskenduti aruteludes rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendamisele ja inimõigusnormidest kinnipidamisele konfliktis, aga ka uutele ohtudele, nende hulgas eeskätt COVID-19 mõjudele. Teavitajateks olid ÜRO Peasekretär António Guterres, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee president Peter Maurer ja Nobeli rahupreemia laureaat Ellen Johnson Sirleaf. Eesti sõnavõtu kohtumisel tegi Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Neljapäev, 28. mai

Videoistung ÜRO koostööst Euroopa Liiduga

Kohtumisel arutati ÜRO ja Euroopa Liidu koostööd, tutvustati Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning käsitleti käimasolevaid kriise, mille lahendamisel nii EL kui ka ÜRO osalevad. Viimastel aastatel on rahuoperatsioonide ja kriisihaldamise valdkonnas kahe organisatsiooni vaheline koostöö muutunud üha olulisemaks. Julgeolekunõukogu teavitas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Eesti sõnavõtu tegi välisminister Urmas Reinsalu.

Reede, 4. september

Videoistung inimõiguste olukorrast Valgevenes

Eesti pidas vajalikuks anda sõna neile, kelle häält üritatakse summutada ning kutsus kokku Valgevene teemal Julgeolekunõukogu virtuaalistungi. Ülevaate inimõiguste olukorrast Valgevenes andis ÜRO eriraportöör inimõiguste teemal Valgevenes Anaïs Marin, Valgevene opositsiooni presidendikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja, inimõiguste keskuse Viasna ase-esimees Valiantsin Stefanovitš ning Valgevene Ajakirjanike Ühenduse õigusekspert Volha Siahhovitš. Kohtumist juhatas Eesti välisminister Urmas Reinsalu. Ürituse algataja oli Eesti, kaaskorraldajad oli ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed USA ja Ühendkuningriik ning Island, Kanada, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Ukraina ja Taani. Virtuaalsel kohtumisel võisid osaleda kõik ÜRO liikmesriigid.

Reede, 20. november

Kõrgetasemeline videoistung Afganistani rahuprotsessist

Ürituse peakõneleja oli Afganistani president Mohammad Ashraf Ghani ja tervitussõnad lausus Afganistani välisminister Mohammed Haneef Atmar. Rahukõnelustest ja olukorrast Afganistanis andsid ülevaate ÜRO eriesindaja Afganistanis Deborah Lyons, vabariikliku läbirääkimismeeskonna liige ja Afganistani Punase Poolkuu Seltsi juhatuse liige Fatima Gailani ning mõttekoja International Crisis Group Aasia direktor Laurel Miller. Kohtumist juhtis välisminister Urmas Reinsalu. Kohtumisel teatasid Eesti ja Norra, et on valmis võtma 2021. aastal ÜRO Julgeolekunõukogus Afganistani teemal pealäbirääkija rolli. Lisaks Eestile võtsid istungil välisministri tasemel sõna Julgeolekunõukogu liikmed Saksamaa ja Indoneesia ning Afganistan, Katar, Norra ja Soome, kes olid kõik kohtumise kaaskorraldajad. Sõna said ka Julgeolekunõukogu liikmesriigid ning 2021. aastal alustavad Julgeolekunõukogu valitud liikmed.

2021. aasta Julgeolekunõukogus

  • Oleme valmis võtma suurema rolli ja vastutuse Julgeolekunõukogu töös. Eesti on koos Norraga Afganistani teemajuht ning koos Prantsusmaaga Liibüa relvaembargo (ELi operatsioon IRINI) pealäbirääkija.
  • Jätkame Iraagi ja Sudaani sanktsioonikomiteede juhina.
  • Meie teine eesistumine on juunis 2021. Juuni on Julgeolekunõukogu päevakavas traditsiooniliselt kõige tihedama resolutsioonide vastuvõtmiste ja rahuvalve operatsioonide uuendamiste kuu.

Vaata lisaks