Eesti ÜRO-s

Konfliktiennetus

ÜRO peasekretäri Guterrese eesmärk on tagada, et lisaks juba puhkenud konfliktidele teeks Julgeolekunõukogu peasekretäri ja teiste ÜRO institutsioonidega aktiivsemat koostööd konfliktide ennetamiseks. ÜRO konfliktiennetus keskendub kolmele põhilisele tegevusele: rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja -väärikuse ning kestliku arengu tagamisele. Peasekretär Guterres rõhutab vajadust neid kolme konfliktiennetuse tegevussuunda paremini lõimida. Eesti toetab lähenemisviisi, kus konfliktide haldamisel peetakse silmas kriiside algpõhjusi. Paindlikumad peavad olema ka rahuprotsessides kasutatavad töövõtted: naiste tõhusam kaasamine, ÜRO eri tegevuste omavaheline sidustamine, puudutatud riikide omaluse kasvatamine rahuloomes. Eesti leiab, et rahu tagamine eeldab just nimelt sellist laiemat käsitlust. Toetame ÜRO peasekretäri nendes püüdlustes.

Inimõigused

Inimõiguste edendamine ja kaitse on üks ÜRO eesmärkidest ja põhimõtetest. Rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsete riikidevaheliste suhete eelduseks on mh ka inimõiguste tagamine. Pärnust pärit rahvusvahelise õiguse professor Friedrich Martens (1845–1909) märkis juba 19. sajandi lõpul, et „riikide sisemisel ja poliitilisel korraldusel ja üldisel eluviisil on /…/ otsustav mõju riigi suhete iseloomule välisriikidega. /…/ mida rohkem valitsus tunnistab oma kohustusi kõigi alamate ees, seda austavamalt ta suhtub nende õigustesse ja juriidilistesse huvidesse, seda tugevam on riigi sisemine korraldus ja seda paremini on kindlustatud rahvusvahelise elu rahumeelne ja legaalne areng”.

Üleilmne julgeolekukeskkonna pingestumine on tekitanud olukorra, kus on vaja analüüsida senisest avarama pilguga probleemide algpõhjusi ning kasutada rahvusvahelises ennetustegevuses suuremat leidlikkust. Rängad inimõiguste rikkumised esinevad sageli konfliktipiirkondades, suurim ülekohus puudutab liiga sageli naisi ja lapsi. Seksuaalvägivald on endiselt levinud sõjapidamise viis. Laste värbamine ja kasutamine konfliktides, samuti humanitaarabi andmise takistamine on kahjuks relvakonfliktides igapäevane. Peame oluliseks, et naised oleksid kaasatud konfliktilahenduse ja konfliktijärgse ülesehituse kõigis etappides nii kohalikul kui ka ÜRO tasandil. Ka laste õigused peavad olema kaitstud nii konfliktis kui ka pärast seda. Eesti räägib Julgeolekunõukogu valitud liikmena kaasa inimväärikuse ja inimõiguste küsimustes. Tugevdame Eesti kui inimõiguste eest seisva riigi kuvandit.