Eesti ÜRO-s

Rahvusvaheline õigus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagajana

Eesti kui väikeriigi huvi on ühistel reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel tuginev maailmakord – see on ka riikidevaheliste stabiilsete suhete eeldus. Väikeriigile on eriti oluline, et kõik riigid järgiksid rahvusvahelist õigust. Eesti kui rahvusvahelise õiguse vastase anneksiooni läbielanud riigi huvides on, et ka tulevikus kehtiks ÜRO põhikirja üks olulisim norm – relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld riikidevahelistes suhetes. Samuti on oluline, et peetaks kinni riikidevahelise võrdsuse põhimõttest – ÜRO on rajatud kõigi tema liikmete täieliku võrdsuse põhimõttele. Eestile on rahvusvahelisest õigusest ja selle kujunemisloost eriti olulised need aspektid, mis on olemuslikult seotud Eesti Vabariigi sünniloo ja enesemääramisõigusega. Seetõttu peame eriti oluliseks ka õigusvastaste okupatsioonide ja anneksioonide korral mittetunnustamispoliitika järjekindlat järgimist.

Rahvusvahelise õiguse järgimine, sh õigusriikluse ja inimõiguste üleüldisel tunnustamisel põhinev rahvusvaheline õiguskord on Eesti välispoliitika alus. Oleme veendunud, et rahu tagamine ja konfliktide ohjamine saab rajaneda ÜRO põhikirja ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse kõigi aspektide austamisel. Julgeolekunõukogu ülesanne on tagada sellest kinnipidamine.

Karistamatuse vastu võitlemine

Julgeolekunõukogu usaldusväärsus sõltub sellest, kui järjekindlalt reageeritakse rahvusvahelise õiguse tõsistele rikkumistele. Karistamatuse vastu võitlemisel lasub Julgeolekunõukogul lasub eriline roll ja vastutus. Toetame rahvusvaheliste uurimiste, rahvusvaheliste kohtute ja vahekohtute tööd, sh riikide kohustamist koostööks Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Kutsume kõiki riike ja Julgeolekunõukogu üles tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd, sest ükski rahvusvaheline kuritegu ei tohiks jääda karistuseta. Hoiame ja laiendame rahvusvahelise kogukonna hukkamõistu kuritegudele, mis on ajendatud inimsusevastastest ideoloogiatest ja mille on sooritanud kuritegelikud režiimid. Toetame vetoõiguse tõkestamist või piiramist päevakorrapunktides, mis puudutavad genotsiidi või teisi inimsusevastaseid kuritegusid.

Ukraina

Eesti jaoks on esmatähtsad meie piirkonna ja Euroopa Liidu (EL) lähima naabruskonna küsimused. Julgeolekunõukogu päevakorda Euroopa maailmajao probleemid tavaliselt ei tõuse. Olukord Ukrainas on aga erijuhtum. Eesti ja teised ELi riigid kaitsevad Ukrainas Krimmi annekteerimise ja Venemaa agressiooni suhtes rahvusvahelisel õigusel põhinevat seisukohta. Õigusvastaste okupatsioonide ja anneksioonide järjepidev mittetunnustamine on selle poliitika nurgakivi. Eesti on see järjekindel hääl, mis hoiab Ukrainas toimuva Julgeolekunõukogus eri viisil tähelepanu all. Teeme seda veendumuses, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse kindlustamine ja humanitaarprobleemide lahendamine võõrvõimu kontrolli alla sattunud Krimmis ning Ida-Ukraina piirkondades peab toimuma rahumeelselt ning ÜRO põhikirja ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel.

Gruusia

Suveräänsuse, piiride ja põhiõiguste austamise põhimõtetest lähtudes hoiab Eesti Julgeolekunõukogu liikmena Gruusia territoriaalse terviklikkuse ning relvarahu kokkuleppe elluviimise teemat Julgeolekunõukogu liikmete tähelepanu all. Sõjaline ülesehitustöö ning liikumis- ja muude põhivabaduste piiramine Gruusia okupeeritud aladel takistab rahumeelse lahenduse leidmist.