Eestis on koroonaviiruse ülemaailmse pandeemia tõttu kuulutatud välja eriolukord.

Viiruse leviku tõkestamiseks on alates 17.03 taastatud piirikontroll, piiratud on Schengeni sise- ja välispiiri ületamist. Eestisse sisenemise võimaluste kohta loe Politsei ja piirivalveameti veebilehelt.

Palume välisriikides viibivatel Eesti elanikel, kes soovivad koju naasta, teha seda viivitamatult. 

Loe täpsemalt koroonaviirusega seonduvatest piirangutest ning uuri korduma kippuvaid küsimusi Välisministeeriumi veebilehelt.

Me hoolime Sinu ja kõigi teiste tervisest. Seetõttu palub saatkond koroonaviiruse ja gripi leviku tõkestamiseks tõsiselt kaaluda saatkonda tuleku vajadust. Aitäh mõistva suhtumise eest!

Lähemalt

Inimõiguste kaitse

Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid ning esitanud ka nendest tulenevad aruanded konventsioonide järelevalvekomiteedele.

Eesti osaleb ka ÜRO keskseimatel inimõigusalastel kohtumistel: Genfis koguneva ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärkudel (Eesti oli liige 2013-2015) ning igal aastal sotsiaal-, kultuurilisi ja inimõigusküsimusi käsitlevas ÜRO Peaassamblee 3. komitees New Yorgis.

Erinevate inimõigusteemade seas on Eesti erilise tähelepanu all naiste ja laste õigustega seotud küsimused, kodanikuühiskonna kaasamine ja internetivabadus – nendele teemadele on keskendunud Eesti igapäevane tegevus ja sõnavõtud, samuti toetab Eesti meile prioriteetsete teemadega tegelevaid ÜRO fonde ja programme, sealhulgas UN Women’i tegevust. ÜRO tegevuse suuremale sidususele suunatud reformiprotsessis on Eesti jaoks üheks olulisemaks eesmärgiks efektiivsem soolise võrdõiguslikkuse aspektiga arvestamine ÜRO programmides ja tegevuskavades.

Eesti oli  2014.-2015. aastal ning on ka praegu (2017-2019) Naiste staatuse komisjoni (CSW) asepresident ning on aastatel 2019-2022 ÜRO NGO komitee liige.

Võrdväärselt oluline on Eesti jaoks maailma põlisrahvaste õiguste kaitse: lisaks temaatiliste ÜRO resolutsioonide kaasesitamistele ja sõnavõttudele osales Eesti põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni välja töötanud ÜRO töögrupis, Eesti eksperdid on korduvalt olnud ka Põlisrahvaste Alalise Foorumi liikmeks. Samuti on Eesti alates 2006.aastast vabatahtlike annetustega jätkuvalt toetanud ÜRO põlisrahvaste fonde. Eesti toetab ka 2019.aastal läbiviidavaid põliskeelte aastaga seonduvaid tegevusi.