Ühine pressiavaldus enne Eesti küsitud Julgeolekunõukogu kohtumist

New York, 22. september 2025

Ühine pressiavaldus

Kandis ette Margus Tsahkna, Eesti Vabariigi välisminister

Sooviksin lugeda ette avalduse Albaania, Ameerika Ühendriikide, Andorra, Austraalia, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Fidži, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Kreeka, Küprose, Leedu, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, San Marino, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Uus-Meremaa, Ühendkuningriigi, samuti Euroopa Liidu ja minu enda valitsuse, Eesti nimel.

19. septembril 2025 rikkusid Eesti õhuruumi kolm relvastatud Vene hävituslennukit MiG-31. Nad jäid 12 minutiks NATO taevasse, tungides sügavale Eesti õhuruumi ja läbides Eesti suveräänsel territooriumil ligi 100 kilomeetrit. Tegemist on ohtliku eskalatsiooniga – see oli sel aastal neljas kord, kui Venemaa Eesti õhuruumi rikkus. Kolm relvastatud lennukit sisenes ühel ajal Eesti õhuruumi ning oli NATO ja EL-i pealinnast Tallinnast vaid mõne hetke kaugusel.

Oleme täna siin, sest see juhtum ei puuduta mitte ainult Eestit, vaid kogu rahvusvahelist kogukonda. Veidi enne seda Eesti territoriaalse terviklikkuse jõhkrat rikkumist rikkusid Venemaa droonid Poola ja Rumeenia õhuruumi. See on osa laiemast mustrist, kus Venemaa korraldab oma naabrite vastu provokatsioone, samal ajal kui ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige jätkab täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Venemaa hoolimatu tegevus ei kujuta endast mitte ainult rahvusvahelise õiguse rikkumist, vaid ka destabiliseerivat eskalatsiooni, mis toob kogu piirkonna konfliktile lähemale kui kunagi varem viimaste aastate jooksul. Selline provokatsioon on sügavalt lugupidamatu ühiste ja väsimatute jõupingutuste vastu, mida rahvusvaheline üldsus teeb Venemaa-Ukraina sõja lõpetamiseks ning rahu ja stabiilsuse taastamiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Seetõttu on Eesti otsustanud taotleda ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist. Täname nõukogu eesistujat Korea Vabariiki kohtumise kiire korraldamise eest.

Kasutame seda võimalust ka selleks, et taas kutsuda Venemaa Föderatsiooni üles lõpetama viivitamatult agressioonisõda Ukraina vastu ja täitma ÜRO põhikirjas sätestatud kohustusi. Kutsume Venemaad üles lõpetama kõik provokatsioonid ja ähvardused oma naabrite suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Rahvusvaheline üldsus peab kindlalt nõudma suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõtete järgimist.

Me peaksime sellise häbiväärse tegevuse iga ÜRO liikme puhul alati hukka mõistma ja veelgi enam julgeolekunõukogu alalise liikme puhul, kellele on usaldatud eriline vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kaitsmisel.