Vastutustunne, järjekindlus ja läbipaistvus

Eesti toetab vastutuse, järjekindluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Need on meie riigi valitsemisel võtmetähtsusega. Rakendame neid teadlikult, sest leiame, et nii on valitsemine tõhusam ja ka inimestele paremini mõistetav. Usume, et nendel põhimõtetel oleks piirkondlikul või ülemaailmsel tasandil suurem mõju, ning seega peaksid mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid, sh Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), neid väärtustama ja kasutama.

Need põhimõtted võivad tulla kasuks ka Julgeolekunõukogule kui kõiki ÜRO liikmeid esindavale organile. Liikmesriigid peaksid panema ÜRO Julgeolekunõukogu vastutama, kandes hoolt, et selle tegevus on läbipaistvam ning meetmed ja otsused sidusamad. Julgeolekunõukogu puuduseks on asjaolu, et selle töökord on endiselt ajutine. Enamasti peavad Julgeolekunõukogu liikmed ise otsustama, milliseid olemasolevaid nõukogu eeskirju ja teavitamisformaate parema tulemuse saavutamiseks kasutada.

Positiivseteks sammudeks võib pidada Julgeolekunõukogu avatud arutelusid, ametisseasuvate ja ametistlahkuvate eesistujate infotunde, nõukogu igakuiste tööplaanide avalikustamist ja kättesaadavaks muutmist, nõukogu töö aastakokkuvõtete koostamist ning Arria-formaadis kohtumisi. See kõik aitab täita ÜRO eesmärke ülemaailmse juhtimise valdkonnas. Eesti toetab neid jõupingutusi ja on valmis Julgeolekunõukogu valitud liikmena nende eesmärkide täitmise nimel tööd tegema.

Ülaltoodud kolmest veendumusest ja eesmärgist lähtudes ühines Eesti ÜRO vastutuse, järjekindluse ja läbipaistvuse rühmaga (Accountability, Coherence and Transparency group, ACT). See koosneb 27 väikesest ja keskmise suurusega riigist, mis teevad koostööd Julgeolekunõukogu töömeetodite tõhustamiseks. ACTi eesmärke määratletakse järgmiselt: „ÜRO Julgeolekunõukogu oma praeguses koosseisus hakkab toimima läbipaistvamalt, tõhusamalt, kaasavamalt, sidusamalt, legitiimsemalt ja vastutustundlikumalt – nii oma liikmeskonna lõikes kui ka laiemalt ÜRO liikmesriikidega suheldes.“

ACTi haldusalasse kuuluvad sellised teemad nagu Julgeolekunõukogu töömeetodite läbipaistvus ja sidusus ning alaliste liikmete vetoõiguse kasutamine, eelkõige jõhkrate massikuritegude puhul; Julgeolekunõukogu roll konfliktide ennetamisel; ÜRO valimisprotsessid, eelkõige peasekretäri valimine; Julgeolekunõukogu suhted piirkondlike organisatsioonidega; ning ACTi koostatud käitumisjuhend, mis käsitleb Julgeolekunõukogu meetmeid genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude või sõjakuritegude vastu.

ACTi rühma nimel ja enda põhimõtetest lähtudes juhtis Eesti koos Costa Ricaga protsessi, millega muudeti 2016. aastal aset leidnud ÜRO peasekretäri valimised läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Rühma kaks kaasjuhatajat mängisid ülimalt olulist rolli konsensuse saavutamisel, mis võimaldas viia valimisprotsessi ja ametisse nimetamise läbi selgelt ja struktureeritult. Tulemus näitas üheselt, et initsiatiivi haaramine tasub end ära.

Protsess algatati Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu eesistujate ühiskirjaga, milles kirjeldati kogu valimisprotsessi ning esitati kõigile liikmesriikidele peasekretäri kandidaatide nimed. Kandidaatidega mitteametlike dialoogide ja kohtumiste korraldamine aitas valimisprotsessi tunduvalt paremaks muuta.

Resolutsioon, millega nimetati ametisse ÜRO uus peasekretär, oli ajaloolise tähtsusega. Kõik eelmised peasekretärid kinnitati ametisse pärast seda, kui Peaassamblee kiitis heaks Julgeolekunõukogu esitatud resolutsiooni, seekord aga koostas Peaassamblee resolutsiooni Julgeolekunõukogu ettepanekute põhjal. Resolutsioon kiideti heaks ühehäälselt.