Vastutustunne, järjekindlus ja läbipaistvus

Eesti toetab vastutuse, järjekindluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Need on meie riigi valitsemisel võtmetähtsusega. Rakendame neid teadlikult, sest leiame, et nii on valitsemine tõhusam ja ka inimestele paremini mõistetav. Usume, et nendel põhimõtetel oleks piirkondlikul või ülemaailmsel tasandil suurem mõju, ning seega peaksid mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid, sh Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), neid väärtustama ja kasutama.

Need põhimõtted võivad tulla kasuks ka Julgeolekunõukogule kui kõiki ÜRO liikmeid esindavale organile. Liikmesriigid peaksid panema ÜRO Julgeolekunõukogu vastutama, kandes hoolt, et selle tegevus on läbipaistvam ning meetmed ja otsused sidusamad. Julgeolekunõukogu puuduseks on asjaolu, et selle kodukord töökord on endiselt ajutine. Enamasti peavad Julgeolekunõukogu liikmed ise otsustama, milliseid olemasolevaid nõukogu eeskirju ja teavitamisformaate parema tulemuse saavutamiseks kasutada.

Positiivseteks sammudeks võib pidada Julgeolekunõukogu avatud arutelusid, ametisseasuvate ja ametistlahkuvate eesistujate infotunde, nõukogu igakuiste tööplaanide avalikustamist ja kättesaadavaks muutmist, nõukogu töö iga-aastastkokkuvõtete koostamist läbivaatamist ning Arria-formaadis kohtumisi. See kõik aitab täita ÜRO eesmärke ülemaailmse juhtimise valdkonnas. Eesti toetab neid jõupingutusi ja on valmis Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks valimise korral nende antud eesmärkide täitmise nimel vaeva tööd tegemanägema.

Nendest ülaltoodud kolmest veendumusest ja eesmärgist lähtudes ühines Eesti ÜRO vastutuse, järjekindluse ja läbipaistvuse rühmaga (Accountability, Coherence and Transparency group, ACT). See koosneb 27 väikesest ja keskmise suurusega riigist, kes mis teevad koostööd üritavad tõhustada Julgeolekunõukogu töömeetodite tõhustamisekseid. ACTi eesmärke määratletakse järgmiselt: „ÜRO Julgeolekunõukogu oma praeguses koosseisus hakkab peaks toimima läbipaistvamalt, tõhusamalt, kaasavamalt, sidusamalt, legitiimsemalt ja vastutustundlikumalt – nii oma struktuuri liikmeskonna lõikes kui laiemalt ÜRO liikmesriikidega suheldespiires kui ka laiema liikmeskonna lõikes.“

ACTi haldusalasse kuuluvad sellised teemad nagu Julgeolekunõukogu töömeetodite läbipaistvus ja sidusus ning alaliste liikmete vetoõiguse kasutamine, eelkõige jõhkrate massikuritegude puhul; Julgeolekunõukogu roll konfliktide ennetamisel; ÜRO valimisprotsessid, eelkõige peasekretäri valimine; Julgeolekunõukogu suhted piirkondlike regionaalsete organisatsioonidega; ning ACTi koostatud käitumisjuhend, mis käsitleb Julgeolekunõukogu meetmeid genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude või sõjakuritegude vastu.

ACTi rühma nimel ja enda põhimõtetest lähtudes juhtis Eesti koos Costa Ricaga protsessi, millega muudeti 2016.a. aset leidnud ÜRO peasekretäri hiljutine valimisedne läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Rühma kaks kaasjuhatajat mängisid ülimalt olulist rolli konsensuse kaudu saavutamisel, mis võimaldas kokkuleppeni jõudmisel, nii et valimisprotsessi ja ametisse nimetamise läbi viiane toimuksid selgelt ja struktureeritult. Tulemus näitas üheselt, et initsiatiivi haaramine tasub end ära.

Protsess algatati Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu eesistujate ühiskirjaga, milles kirjeldati kogu valimisprotsessi ning esitati kõigile liikmesriikidele peasekretäri kandidaatide nimed. Kandidaatidega mitteametlike dialoogide ja kohtumiste korraldamine aitas valimisprotsessi tunduvalt paremaks muuta.

Resolutsioon, millega nimetati ametisse ÜRO uus peasekretär, oli ajaloolise tähtsusega. Kõik eelmised peasekretärid kinnitati ametisse pärast seda, kui Peaassamblee kiitis heaks Julgeolekunõukogu esitatud resolutsiooni, seekord aga koostas Peaassamblee resolutsiooni Julgeolekunõukogu ettepanekute põhjal. Resolutsioon kiideti heaks ühehäälselt.